Orelite hävitamine

14. september 2012 - Olev Kents

Ingeri ja karjala kultuuride likvideerimisest.

 

Sain hiljaaegu Villu Jürjo käest lugeda huvitava raamatu P.N.Kravtšun – Orelite “Atlantis” Ingerimaal ja Karjalas. Raamat oli välja antud 2009 Sankt-Peterburis.

 

 

Kuna tiraaz oli kõigst 500 eks. Siis arvestades venekeelse kultuuriruumi suurust oli tegu haruldase raamatuga. Alguses oli päris põhjalik ülevaade Ingerimaa ajaloost ja kohamääratlusest.

Mõne sõnaga sellest:

Ingerimaa asub ida -lääne suunal Lava ja Narva jõe vahel, Põhja- lõuna suunal Rajajõe ja praeguse Luuga linna vahel. Ingerimaa jagas kaheks Neeva jõgi milles Kotlini saar (praegu Kroonlinn). Põlirahvusteks on ingerlased ja vadjalased. Kuna see maa oli vallutatud Novgorodi poolt siis asusatati sinna venelasi. Koos rootslaste vallutustega asus sinna elama soome hõime. Esimene luteri kogudus tekkisid rootsi-saksa linna Nyen XVII sajandil ja sealses kirikus oli ka orel. On säilinud dokumendid milledes mainitakse ni organisti kui ka oreli häälestajat kes olid kohalikud elanikud. 1702-1704 vallutasid venelased ingerimaa. Nyeni kohale ehitati Sankt-Peterburg. XVIII sajandi lõpuks oli ingerimaal venelasi juba sama palju kui ingerlasi. 1760 aastatel hakkas Ingerimaale tekkima ka saksa kolooniaid. XX saj. Alguseks oli neid juba üle 30. Seega oli Ingerimaal palju luterlasi (ingerisoomlased, eestlased ja sakslased). Arvatavalt oli Ingerimaal kokku üle 50 oreli, nendele lisaks veel Peterburis

 

 olevad pillid. 1846 asutati Suur Kolppana külas õpetajate seminar koos orelimängu õppimise võimalusega.

1862 Avati ka Peterburi konservatoorium kus oli ka oreliosakond. 1914 pärast sõja puhkemist saksamaaga muutus saksa kolooniate olukord väga raskeks. Pärast revolutsiooni muutus kõigi kirikute olukord väga raskeks. 1929-39 küüditati ja tapeti ingerlasi, soomlasi ja eestlasi. Viimased kes olid veel oma küladesse jäänud lahkusid või viidi kodudest teise maailmasõja ajal. 1920-1930 hävitati absoluutselt kõik orelid mis olid N.Liidu alal olevas Ingerimaal.

Edasi on loend arhiivis säilinud andmetest.


Grazdanka (saksa koloonia)

M.Matto (Tartu) op.14

12/II pneumo


Kolppana Seminar

Rieger 1894 op444

10/II


Tuutari

Sauer 1877 op.259

15/II


Ingeris

tundmatu meister 1840+

7/I


Kolpino

E.F.Walcker 1907, op1382

6/I


Kolpino koloonia

E.F.Walcker 1899, op.873

8/I

hiljem

E.FWalker 1902, op.978

11/II


Lempalaa

M.Tulenheimo 1914

14/II


Ligovo

E.F.Walcker 1911,1598

13/II


Luuga

Charles Brindley 1869

5/I


Väike Kolppana

tundmatu meister

7/I


Moloskovitsa

Vennaksed Kriisad 1904

12/II


Novosaratovka

W.Sauer 1867, op.109

14/II


Oranienbaum

E.F.Walcker 1904, op.1137

17/II


Pavlovsk

W.Müllverstedt 1877,op.16

8/I


Peterhof

W.Sauer1888, op.490

11/II


Rääpivä-Keltto

E.F.Walcker 1900,op.920

5/I


Skvoritsa

J.Buchert 1841-42 (Kuramaalt)

7/I


E.F.Walcker 1904, op.1138

26/II


Srednjaja Rogatka

A.Lucas 1867 (St. Petersburg)

6/I


Valkesaari

Julius Hesse (saksa Türing)

27/II


Toksova

Sauer 1887,op.468


Tyris

Tundmatu saksa meister XVIII saj.

12/I

Selle baasil ehitas Carl Wirth 1833 uue oreli

9/I



Tsarskoe Selo

E.F.Walcker 1899, op 867

14/II


Shlisselburg

Dominik Biernacky (Poola)1910-14

6/I


Shuvalovo

E.F.Walcker 1912, op1701

7/I


Begunitsa

Tundmatu meister


Võbe

Tundmatu meister


Domkino

Terkmann

10/I


Gatsina

Tundmatu meister


Gubanitsa

Tundmatu meister XVIII saj.

7/I


Kipen

Tundmatu meister


Koltushi

W.Sauer1891, 16/II


Koporje

Tundmatu meister


Kuzemkino

Gebrüder Riger 1896

22/II


Lisino

Tundmatu meister


Narva

E.F.Walker 1885

30/II


E.F.Walcker 1902

27/II


E.F.Walcker 1913

20/II


Kriisa 1930

37/III


Ropsha

Tundmatu meister


Slavjanka

W.Sauer1885

18/II


Strelna

W.Sauer1868

8/I


Tsarskoe selo

Tundmatu meister


Spankovo

Gebrüder Froeling

?/II


Hiiemägi

Tundmatu meister


Jamburg

Terkmann

10/II


Tundmatu meister


See loetelu on lühendatult maha kirjutatud nii nagu raamatus oli. Mõne pilli kohta olid olemas joonised ja fotod.

Mõnes asulas oli mitu kirikut seetõttu on mõne kohanime järel mitmed andmed. Kohanimed on sageli ainult kirillitsas seetõttu võib olla neis ka vigu.

Raamatu teine osa loetleb oreleid mis jäid Soomelt vallutatud aladele ja samuti samuti hävitati.

Ühtekokku on Ingeri ja Karjals hinnanguliselt eelmisel sajandil hävitatud kokku üle 100 oreli.



Kommentaarid: 1

Kommentaarid:

1
Väga huvitav!
Anneli Klaus 16. september 2012
Email again:

Lisa kommentaar:

Nimi:
E-mail:
Kommenteeri: