Orelite hävitamine
14. september 2012 - Olev KentsIngeri ja karjala kultuuride likvideerimisest.
Sain hiljaaegu Villu Jürjo käest lugeda huvitava raamatu P.N.Kravtšun – Orelite “Atlantis” Ingerimaal ja Karjalas. Raamat oli välja antud 2009 Sankt-Peterburis.
Kuna tiraaz oli kõigst 500 eks. Siis arvestades venekeelse kultuuriruumi suurust oli tegu haruldase raamatuga. Alguses oli päris põhjalik ülevaade Ingerimaa ajaloost ja kohamääratlusest.
Mõne sõnaga sellest:
Ingerimaa asub ida -lääne suunal Lava ja Narva jõe vahel, Põhja- lõuna suunal Rajajõe ja praeguse Luuga linna vahel. Ingerimaa jagas kaheks Neeva jõgi milles Kotlini saar (praegu Kroonlinn). Põlirahvusteks on ingerlased ja vadjalased. Kuna see maa oli vallutatud Novgorodi poolt siis asusatati sinna venelasi. Koos rootslaste vallutustega asus sinna elama soome hõime. Esimene luteri kogudus tekkisid rootsi-saksa linna Nyen XVII sajandil ja sealses kirikus oli ka orel. On säilinud dokumendid milledes mainitakse ni organisti kui ka oreli häälestajat kes olid kohalikud elanikud. 1702-1704 vallutasid venelased ingerimaa. Nyeni kohale ehitati Sankt-Peterburg. XVIII sajandi lõpuks oli ingerimaal venelasi juba sama palju kui ingerlasi. 1760 aastatel hakkas Ingerimaale tekkima ka saksa kolooniaid. XX saj. Alguseks oli neid juba üle 30. Seega oli Ingerimaal palju luterlasi (ingerisoomlased, eestlased ja sakslased). Arvatavalt oli Ingerimaal kokku üle 50 oreli, nendele lisaks veel Peterburis
olevad pillid. 1846 asutati Suur Kolppana külas õpetajate seminar koos orelimängu õppimise võimalusega.
1862 Avati ka Peterburi konservatoorium kus oli ka oreliosakond. 1914 pärast sõja puhkemist saksamaaga muutus saksa kolooniate olukord väga raskeks. Pärast revolutsiooni muutus kõigi kirikute olukord väga raskeks. 1929-39 küüditati ja tapeti ingerlasi, soomlasi ja eestlasi. Viimased kes olid veel oma küladesse jäänud lahkusid või viidi kodudest teise maailmasõja ajal. 1920-1930 hävitati absoluutselt kõik orelid mis olid N.Liidu alal olevas Ingerimaal.
Edasi on loend arhiivis säilinud andmetest.
Grazdanka (saksa koloonia)
M.Matto (Tartu) op.14
12/II pneumo
Kolppana Seminar
Rieger 1894 op444
10/II
Tuutari
Sauer 1877 op.259
15/II
Ingeris
tundmatu meister 1840+
7/I
Kolpino
E.F.Walcker 1907, op1382
6/I
Kolpino koloonia
E.F.Walcker 1899, op.873
8/I
hiljem
E.FWalker 1902, op.978
11/II
Lempalaa
M.Tulenheimo 1914
14/II
Ligovo
E.F.Walcker 1911,1598
13/II
Luuga
Charles Brindley 1869
5/I
Väike Kolppana
tundmatu meister
7/I
Moloskovitsa
Vennaksed Kriisad 1904
12/II
Novosaratovka
W.Sauer 1867, op.109
14/II
Oranienbaum
E.F.Walcker 1904, op.1137
17/II
Pavlovsk
W.Müllverstedt 1877,op.16
8/I
Peterhof
W.Sauer1888, op.490
11/II
Rääpivä-Keltto
E.F.Walcker 1900,op.920
5/I
Skvoritsa
J.Buchert 1841-42 (Kuramaalt)
7/I
E.F.Walcker 1904, op.1138
26/II
Srednjaja Rogatka
A.Lucas 1867 (St. Petersburg)
6/I
Valkesaari
Julius Hesse (saksa Türing)
27/II
Toksova
Sauer 1887,op.468
Tyris
Tundmatu saksa meister XVIII saj.
12/I
Selle baasil ehitas Carl Wirth 1833 uue oreli
9/I
Tsarskoe Selo
E.F.Walcker 1899, op 867
14/II
Shlisselburg
Dominik Biernacky (Poola)1910-14
6/I
Shuvalovo
E.F.Walcker 1912, op1701
7/I
Begunitsa
Tundmatu meister
Võbe
Tundmatu meister
Domkino
Terkmann
10/I
Gatsina
Tundmatu meister
Gubanitsa
Tundmatu meister XVIII saj.
7/I
Kipen
Tundmatu meister
Koltushi
W.Sauer1891, 16/II
Koporje
Tundmatu meister
Kuzemkino
Gebrüder Riger 1896
22/II
Lisino
Tundmatu meister
Narva
E.F.Walker 1885
30/II
E.F.Walcker 1902
27/II
E.F.Walcker 1913
20/II
Kriisa 1930
37/III
Ropsha
Tundmatu meister
Slavjanka
W.Sauer1885
18/II
Strelna
W.Sauer1868
8/I
Tsarskoe selo
Tundmatu meister
Spankovo
Gebrüder Froeling
?/II
Hiiemägi
Tundmatu meister
Jamburg
Terkmann
10/II
Tundmatu meister
See loetelu on lühendatult maha kirjutatud nii nagu raamatus oli. Mõne pilli kohta olid olemas joonised ja fotod.
Mõnes asulas oli mitu kirikut seetõttu on mõne kohanime järel mitmed andmed. Kohanimed on sageli ainult kirillitsas seetõttu võib olla neis ka vigu.
Raamatu teine osa loetleb oreleid mis jäid Soomelt vallutatud aladele ja samuti samuti hävitati.
Ühtekokku on Ingeri ja Karjals hinnanguliselt eelmisel sajandil hävitatud kokku üle 100 oreli.
Kommentaarid: